Saunaviht Kirss

Kirsist valmistatud viht on pehme ja painduv. Selle peenikesed oksad masseerivad nahka õrnalt seda vigastamata ning parandavad samal ajal vereringet ja toitainete jõudmist kudedesse.
Kirsilehed sisaldavad rikkalikult fütontsiidide – looduslikke antibiootikume – ning kumariine ja oksükumariine, mis aitavad vähendada verehüübimist. Tänu sellele on kirsivihal kerge tervendav toime.
Eriti väärtuslik on kirsi aroom – õrn, magus, meenutab kirsisiirupit. See loob aurusaunas meeldiva õhustiku ja muudab olemise mõnusaks. Kirsilehed võivad ka stimuleerida ja aidata taastada hormonaalset tasakaalu.
Kirsist saunaviht peab vähem vastu kui kasest või tammest saunaviht. Tavaliselt on see mõeldud 2–3 saunaskäiguks. Pärast esimest kasutuskorda võivad mõned lehed lahti tulla ja paljad oksad muutuvad sitkemaks.
Struktuurselt sobib see peamiselt auru levitamiseks, mitte aktiivseks vihtlemiseks. Seetõttu kasutatakse seda sageli koos kase- või tammevihaga.
Viha ettevalmistamine
Soovitatav on esmalt leotada kuiva vihta 10–20 minutit soojas vees, seejärel asetada see 5–15 minutiks kuuma vette (70–80 °C), katta kausiga, et lehed muutuksid pehmeks ja lõhnavaks.
Keeva vett ei tohi kasutada.
Piisab, kui loputada värsket vihta sooja veega.